juuni 07

Tasuta õigusabi!

Meil on hea meel teatada, et Haapsalu Õigusbüroo Õigus ja Kord kontor osutab nüüd ka tasuta õigusabi teenust. Tasuta õigusabi saamiseks palume registreerida end telefonil 6 444 111 või saata e-kiri aadressile info@oiguskord.ee.

jaan. 23

Hoidke tööraamat alles!

Sotsiaalkindlustusamet palub tööraamatud alles hoida neil, kes on töötanud enne 1999-ndat aastat ja kellele pensionit veel ei maksta!

Täpsemalt saab lugeda siit: Ärileht, Romet Kreek

dets. 29

Üksiku pensionäri ühekordne toetus

Üksik pensionär hakkab saama toetust  üks kord aastas summas 115 eurot. Selleks, et toetust saada, peab eakas 1. aprilli 2017.a. seisuga olema vanaduspensioni eas. Pensionisumma, mis eakale igakuiselt kätte makstakse, peab olema alla 402 euro kuus. Pensionär peab olema vähemalt 1. aprillist kuni 30. septembrini 2017.a. elanud üksi. Seda kontrollitakse ahvastikuregistrist. Seega, kui rahvastikuregistri andmetel on pensionäri elukohta keegi veel sisse kirjutatud, aga tegelikult elab pensionär üksi, tuleb toetuse saamiseks rahvastikuregistri andmed 1. aprilliks 2017 korda teha. Toetus makstakse välja oktoobris 2017. Täpsemat infot saab lugeda siit.

nov. 30

Elatisabist

Sotsiaalministeerium kirjutab 1.jaanuarist 2017 käivituvast uuest elatisabiskeemist. Kui praegu maksis riik lapsele elatisabi ainult kohtumenetluse alustamise korral, siis uue elatisabiskeemi järgi maksab riik elatisabi ka täitemenetluse ajal. Rohkem saad lugeda siit.

veebr. 14

Avasime uue kontori Haapsalus – Lihula mnt 3, III korrus

 

Meil on hea meel teatada, et õigusbüroo Õigus ja Kord on laienenud! Alates käesoleva aasta veebruarist on avatud õigusbüroo harukontor Haapsalus aadressil Lihula mnt 3, III korrus. Õigusbüroo poole saab pöörduda helistades kontori üldnumbril +372 646 2222 või kirjutades meile info@oiguskord.ee.

Abi osutatakse kõikides peamistes tsiviilõiguse valdkondades, sh perekonna- ja pärimisõiguses, võlaõiguses ja lepingutega seonduvates küsimustes, täitemenetlusõiguses, sh pakub büroo ka võlanõustamisteenust. Lisaks esindab õigusbüroo teid haldusmenetlustes, sh nii kohtus kui ka kohtuvälistes menetlustes. Kõikide büroo tegevusvaldkondadega saab lähemalt tutvuda siin.

 

lihula_mnt_3logo

jaan. 07

Minimaalne elatis alaealisele lapsele on tõusnud

 

1. jaanuaril 2016 tõusis alampalk endiselt 390 eurolt 430 euroni. Kuivõrd alampalgaga on seotud ka alaealisele lapsele makstav minimaalne elatis, so pool sellest, tõusis uuest aastat ka elatise suurus endiselt 195 eurolt 215 euroni.

 

Tihti pöördutakse õigusbüroo poole küsimusega, et kui minimaalne elatis on tõusnud, kas siis tuleb ilmtingimata lapsevanema vastu kohtusse pöörduda või rakendub minimaalne elatisemäär igale elatist maksma kohustatud lapsevanemale seaduses sätestatud määras automaatselt. Samuti on tõstatud küsimusi sellest, et mida üldse tähendab ametlik elatis ja kas selleks on alati vaja lapsevanem kohtusse anda. Selgitused neile on alljärgnevad.

 

Sellisele mõistele nagu “ametlik elatis” legaaldefinitsioon puudub. Õigusbüroo praktikast tulenevalt on selgunud, et paljude lapsevanemate seas levib paindumatu väärarusaam justkui elatis tuleb ja peab ilma muid valikuvõimalusi omamata määrata kindlaks igal juhul kohtu kaudu. Reaalsuses see nii ei ole. Reeglina on elatist maksma kohustatud lapsevanemaks see vanem, kes on lapsega kooselavast vanemast lahku kolinud – on inimlikult mõistetav, et sellisel juhul ei saagi mõlemad lapsevanemad täita oma hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võrdväärselt, mistõttu on seadusega ettenähtud ühe vanema õigus (ja sh ka kohustus) täita oma hooldusõigusest tulenevaid kohustusi eelkõige elatise maksmise teel. St, et elatist maksev lapsevanem reeglina ei osale lapse kasvatamises ega ela temaga koos. Kui lahuselav lapsevanem on nõus maksma lapsele elatis vabatahtlikult ning selle andmise viisis, suurusjärgus ja perioodilises ajamäärangus on lapsevanemad omavahel kokkuleppinud, ongi tegemist nn ametliku elatisega. Elatist üldmõistena ei tee ametlikuks kohtuinstants, vaid kohus saab rakendada sunnimeetmeid selle väljamõistmiseks juhul, kui lapsevanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.

 

Kui lapsele on juba kohtu kaudu lapsevanemalt elatis väljamõistetud, sõltub miinimumi tõusmisel vajadus summa muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda reeglina sellest, milline on kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus. St, et kui elatis on väljamõistetud igakordselt Vabariigi Valitsuse sätestatud minimaalses määras, on elatist maksma kohustatud vanemal kohustus automaatselt tasuda selle tõusmisel elatist seadusega sätestatud määras. Kohtuotsuse resolutsioonis võib olla küll konkretiseeritud kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud minimaalmäära (so nt 2015. aasta otsuse puhul 195 eurot), ent kui sõnastus ise sisaldab ka selgesõnalist viidet Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärale kui üleüldisele elatise suurusele, on elatis tõusnud automaatselt ning täiendavate toimingute tegemise vajadus puudub.

 

Kui elatis on aga väljamõistetud kindla summana, tuleb asjaolude muutumisel väljamõistetud elatise muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda. On oluline teada, et alati ei määra kohus elatist kindlaks Vabariigi Valitsuse sätestatud minimaalmääras, vaid erandlikel juhtudel võib kohus vähendada elatist ka alla selle, nt vanema töövõimetuse või teiste alaealiste puhul, kelle huvid jääksid elatise täismäära väljamõistmisel vähemkaitstud positsiooni. Samas on asjaolude muutumisel lapsel igakülgne õigus oma seadusliku esindaja (lapsevanema) kaudu pöörduda uuesti kohtusse, et juba väljamõistetud elatist muuta. Sama kehtib ka siis, kui ilma erandlike asjaoludeta on juba varasema kehtinud minimaalmäära alusel väljamõistetud täna kehtivast miinumist väiksem summa ning seda soovitakse lihtsalt lapse huvides tõsta.

 

Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks või selle muutmiseks on riigilõivuvaba.

 

Elatiste minimaalmäärad pärast euro kasutuselevõttu

2016. aastal – 215 eurot
2015. aastal – 195 eurot
2014. aastal – 177.50 eurot
2013. aastal – 160 eurot
2012. aastal – 145 eurot
2011. aastal – 139 eurot

juuli 17

Riigikohus alustab aktuaalse praktika ülevaadete avaldamisega

Käesolevast aastast alates hakkab Riigikohus kolm korda aastas avaldama oma kodulehel  ülevaateid Riigikohtu aktuaalsest praktikast. Ülevaate tegemise eesmärgiks on tutvustada eelkõige lahendeid, millega muudetakse, arendatakse või ühtlustatakse senist kohtupraktikat või milles käsitletakse mõnd õigusinstituuti esimest korda.

 

Aktuaalse praktika ülevaateid tehakse eraldi nii haldusasjades, tsiviilasjades, kriminaalasjades kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjades.

 

Esimese nelja kuu kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin: http://www.riigikohus.ee/?id=1484.

 

Riigikohus